Minu arvamus

Vaatasin natuke vastaste seisukohti. Rahvaliit väidab, et ohus on valimiste ühetaolisus ja salajasus.

Tsitaat PSJEK aruandest:

2.3. Ãœhetaolisuse printsiip
Ühetaolisuse printsiip nõuab, et iga valimisõiguslik kodanik saaks oma valimisõigust teostada formaalselt võimalikult sarnasel viisil. Aktiivse valimisõiguse jaoks tähendab ühetaolisuse printsiip, et kõigil valimisõiguslikel kodanikel peab olema võrdne arv hääli ja kõigil häältel peab olema parlamendikohtade jaotamisel võrdne kaal. .../

Ühetaolisus ei ole seega rikutud kui hääli loetakse võrdselt - ehk et e-hääl on sama kaaluga. Muid argumente kasutades võiks nõuda riigilt valget särki ja ülikonda, et saaks minna pidulikult ja väärikalt oma valimisõigust teostama.

LAHENDUSENA:

Mis oleks minumeelest eriti kena selle korduvhääletamise vastu oleks see, et eelnõu parandatakse ja öeldakse, et kes on näiteks e-hääletanud, et seda enam ei valmiskomisjoni hääletama ei lasta - kulub vähem riigi resurssi ja keegi ei vaidleks mitmekordse hääletamise üle, või kasutaks mõistuslikke argumente vähemalt.

PROBLEEM on selles, et ikkagi tuleb kontrollida, kas valimisnimekirja kantud kodanik ei ole mitte e-hääletanud. Valimiskomisjonid saavad ja koguvad selle info, kes ei ole hääletamas käinud ja seda tuleb võrrelda selle vastu, et kes on e-hääletanud. E-valimiste tugeva toetajana on see siiski üks raskemaid kohti - nimelt paber-protsessi ja e-protsessi kokkupanek. Kuidas see täpselt toimuma saab ei ole kajastatud ka mitte Petsi kiidetud Postimehe joonises.

2.5. Salajasuse printsiip
Hääletamine on salajane, kui hääletajal on võimalus jätta enda teada, kelle poolt ta kavatseb hääletada, hääletab või on hääletanud. Salajasuse printsiip välistab hääletamise avalikustamise ja käsib tagada valijatele tingimused, mis võimaldavad valimisakti saladuses pidada (valimiskabiinid, valimissedeli andmine ümbrikus, pitseeritud valimiskastid jne.). Lisaks on keelatud teise isiku käest uurida, millise kandidaadi, partei või nimekirja poolt ta kavatseb hääletada või on hääletanud, aga ka näiteks hääletamas mitte käinud kodanike nimede avaldamine.

MINA ütleks siin, et salajasus peab olema tagatud selliselt, et juhul, kui inimene tahab oma hääletamist ja seda, kelle poolt ta hääletas salasjas hoida, siis selleks peavad olema loodud kõik võimalused.

Täiendavat infot printsiipide kohta saab ennekõike põhiseaduse juriidilise ekspertiisikomisjoni lõpparuandest ja selle osadest, mis puudutavad valimisõiguse teostamist.

Nüüd on siis jälle lahti läinud sõnasõda e-valimiste teemal. Võimuliidu tülist selles osas räägib nii Postimees, kui ka Päevaleht.

Selles osas on jabur, et asjaosalised ei mõista, et e-valimiste eripära võiks seisneda selles, et hääletamine võiks toimuda pidevalt - see välistaks kõikvõimalikud spekulatsioonid tulemuste mõjutamise osas. Hääli lihtsalt loetaks korra valimiste ajal. Kirjutasin samal teemal ka ühe pikema loo. Nii või teisiti muutub ka demokraatia selles osas interaktiivseks - see on ainult aja küsimus.

Teemat on juba kommenterinud ka Linnar Viik, kuid tema esitatud tõeline maiuspala on eelnõu arutamise stenogramm.

Ja ka Pets-Tehnokratt - järjest paremaks läheb!!!

Lisaks toimus e-demokraatia teemal ka hiljutine E-valituse Akadeemia teemaline seminar. Sealt tasuks tutvuda Ãœlle Madise ettekandega e-valimiste teemal.