Veidi eeltõendamismenetlusest
Pets viitab tehnokratis eeltõendamismenetlusele ja sellel teemal viimases Äripäeva IT-Lisas ilmunud vandeadvokaat Kaido Uduste (BSA esindaja) artiklile.
Tulevase tsiviilkohtumenetluse vastav osa kõlab:
(1) Poole taotlusel võib kohus kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Kohus algatab isiku taotlusel eeltõendamismenetluse tõendite tagamiseks ka siis, kui isik põhistab, et tema autoriõigusi, autoriõigustega kaasnevaid õigusi või tööstusomandiõigusi on rikutud või on olemas nende rikkumise oht.
(2) Eeltõendamismenetluses võib korraldada vaatluse, kuulata üle tunnistaja või teha ekspertiisi või muu menetlustoimingu. Kui eeltõendamismenetlus on algatatud tõendite tagamiseks autoriõiguste, autoriõigustega kaasnevate õiguste või tööstusomandiõiguste rikkumise või rikkumise ohu tõttu, võib kohus muu hulgas korraldada näidiste vaatluse ja kirjelduse detailse protokollimise koos näidiste säilitamisega või ilma selleta või arestida õigusi rikkuva kauba või kauba tootmiseks või turustamiseks vajaliku tooraine, seadmed ja sinna juurde kuuluvad dokumendid hagi tagamiseks ettenähtud korras.
(3) Kui menetlus ei ole alanud, võib isik taotleda kohtult eeltõendamismenetluses ekspertiisi määramist ka siis, kui tal on õiguslik huvi, et tuvastataks:
1) isiku seisund või eseme seisund või väärtus;
2) kahju või eseme puuduse põhjus;
3) kahju või eseme puuduse kõrvaldamiseks vajalikud kulud või abinõud.
(4) Õiguslik huvi on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul olemas, kui tuvastamine aitaks ilmselt vältida kohtuvaidlust.
(5) Eeltõendamismenetluses kohaldatakse tõendite esitamise ja kogumise kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti.
Edasi saab lugeda eelnõu.
Kokkuvõtvalt võib õelda, et põhimõtteliselt olid sarnased regulatsioonid olemas ka varem, kuid nendes oli kohtul suurem otsustusõigus, kas tõendeid tagada või mitte.
Artikli põhjal võiks öelda, et probleem on pigem selles, et vastava määruse täitja peaks olema kohtutäitur. selgub, et nendele on selles osas antud õigus tuvastada fakte, kuid ma ei ole sugugi kindel, kas nende kvalifikatsioon on selleks piisav. Seega on ikkagi kohtu asi määrata kas ja kuidas see asi toimub.
Põhimõtteliselt sarnaneb kogu see teema varem seaduses olnud hagi tagamise ja tõendite tagamise küsimustega - ka seal sai kohus nõuda deposiiti jne.
Seda, et BSA hakkaks jälitustoiminguid läbi viima ei ole kindlasti põhjust karta. Fakte õigusrikkumiste kohta peavad ikkagi tuvastama eksperdid.
Eeltõendamismenetluses peavad olema suhteliselt kindlad osapooled, kes kellegi auoriõigusi omavad ja ka need, kes neid rikuvad.
Jälle pole rohkem aega.... :-(
