Totaalne kontroll - demokraaatia 30 aastat edasi
Ettevaade e-valimiste mõjust võimu teostamisele
(C) Karl Laas
Analüütik
Ateena demokraatia koos turuplatsil väitlevate poliitikutega tuleb tagasi. Uues kuues. Kodanike võimalus poliitikat mõjutada suureneb järsult, samuti kaob lõhe esindaja ja esindatava vahel. Referendum on tavaline. Udumull – poliitiline vastutus – saab sisu, mis on mõõdetav. Parteide edetabelite koostamisega tegelevad uuringufirmad jäävad tööta. Poliitika toimub siin ja praegu, eksida ei ole võimalik, seda ei andestata.
E-valimiste tehniline tuleproov oli edukas. Enamus poliitilisi jõude, suhtub e-valimistesse samuti positiivselt. Elektroonilist hääletamist on võimalik kasutada juba sügisestel kohalikel valimistel. Poliitikute optimism kestab senikaua, kuni parteideni jõuab arusaam, milline osa valijaskonnast elektroonilist hääletusvõimalust kasutab. Potentsiaalselt on selliseid valijaid hetkel 12000 ligi. E-valijad on ilmselt noremapoolsed, nn. „edukad” ja haritumad inimesed. Osad neist ei viitsinud varem valimiskasti juures käia. Nüüd võivad nad kodus või tööl hääletada. Kui sellest aru saadakse jagunevad parteide seisukohad e-valimiste suhtes vastavalt sellele, kuidas nad oma valijat ette kujutavad.
See kõik ei muuda aga midagi. Koos rahvastiku vananemisega suureneb valijate hulk, kes ei ole mitte üksnes võimelised tehnilist lahendust kasutama vaid ka nõuavad seda. Koos valijatega nõuavad seda poliitikud, kes nende hääli püüavad.
30 aasta pärast ei ole e-valimised lihtsalt üks täiendav hääletamise moodus. Tulevikus muutub viis, kuidas me oma kodanikuõigusi teostame. Sellega koos muutub ka avaliku võimu teostamine, muutub kontroll poliitika üle. Mõju ei ole väiksem kui trükikunsti leiutamisel üldise kirjaoskuse levikule. Poliiiline süsteem muutub samapalju, kui palju internet on muutunud tööd meie kontorites.
E-valijate mugavus sunnib looma hääletussüsteemi, kus on korraga võimalik anda hääl mitme tulevase valimise eest korraga. Oma hääle võib iga kell tagasi võtta või ümber hääletada. Häälte lugemine toimub reaalajas ja kaob vajadus oletada ühe või teise poliitilise jõu populaarsust. Pärast tõsist poliitilist ämbrit võib partei peakontor jälgida toetusprotsentide kadumist tundide või päevade jooksul. Valimiskomisjoni kodulehekülg üllitab parteide edetabelit nagu Tallinna börs aktsianimekirja.
Muutuva demokraatia põhiprobleemiks on kaks vastandlikku eesmärki – stabiilse arengu tagamine ja samal ajal stagnatsiooni vältimine. Küsimus seisneb selles, kuidas luua süsteem, kus võimuvahetus säilitaks senise positiivse, kuid ometi oleks võimalik perioodiliselt muutuda ja uueneda.
Kui valimisõigusliku kodanikkonna eelistused võimulolijate sutes on pidevalt teada tuleneb sellest ka surve, et esindusorgani koosseis muutuks vastavalt enamuse muutunud poolehoiule. Poliitikute tagasikutsumine saab üht või teist pidi reaalsuseks. Ãśkskõik kas konkreetse rahvaesindaja tagasikutsumise võimaluse kaudu või siis selliselt, et kaovad üldvalimised tänapäevases mõistes. Ãśldvalimiste asemel üle terve riigi toimuvad need kindla ajavahemiku tagant näiteks igas riigi piirkonnas. Esinduskogu ei vahetu seega kunagi täies koosseisus vaid osadena. Valitsuse moodustab see, kellel parasjagu esindusorganis enamus ehk piisav rahva toetus. Võimalik on ka see, et parlamendi koosseis muutubki iga päev vastavalt üldisele toetusreitingule.
Täiendavalt on tunduvalt lihtsam korraldada rahvaküsitlusi ja referendume, mis omakorda kahandab vajadust praegusel kujul esindusorganite järgi. Valitsus ja Riigikogu kolivad oma istungitega nagunii lähima kümne aasta jooksul internetti – vähemalt osaliselt. Kaasaegne esindusdemokraatia on ometi selle tulemus, et kõiki kodanikke ei olnud enam võimalik turuplatsile koguda ja seal nende arvamust küsida. E-hääletuse abil on see võimalik.
Võib küsida, kas rahvale saab sellist võimu anda? Kas mitte samad ässitajad, kes mõistsid surma Sokratese ja lasid hukata Kristuse ning vabastada tema asemel röövel Barabasi ei hakka jälle rahva tahtega manipuleerima? Muide – kui olen sama meelt enamuse arvamusega, siis on enamuse otsus demokraatlik, kui jäin aga vähemusse, siis võttis enamus vastu populistliku otsuse. Küsimus on vaid selles, kas nimetada midagi kreeka- või ladina keeles.
Prognoosimise aluseks on eeldus, et asjad lähevad edasi enam-vähem nii nagu praegu ja et inimesed on üldjoontes mõistlikud ning heatahtelised. Teine võimalus on süvenev lõhe ja võõrandumine kuni selleni välja, et tsiviilühiskond asendub pool-terroristliku uusfeodalismiga. Kui riik panustab sotsiaalsesse tasakaalustatusse ja haridusse mõistab tuleviku kodanik oma rolli ja sellega kaasnevat vastutust.
Tuleviku e-valija määrab ise oma võimu piirid ja ulatuse. Kõige selle taust on, et kontroll avaliku võimu tegevuse üle muutub vahetumaks – kuni selleni välja, et mõned küsimused ongi pidevalt rahva otsustada. Kasvõi see, kuhu püstitada kindral Laidoneri monument. Võimu teostamine saab olla üksnes nii küüniline, korrumpeerunud ja rahva huvidega mittearvestav kuipalju rahvas seda talub. Mitte rohkem ja mitte vähem. Valija võtab võimu.
